1. Üldsätted
1.1 Mittetulundusühingu ametlik nimetus on Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ (edaspidi ühing), lühendina VRKÜ. Ühingu inglise keelne nimetus on Virumaa Coastal-fishermen Union.
1.2 Ühingu asukoht on Võsu, Vihula vald, Lääne- Virumaa.
1.3 Ühingu eesmärgiline tegevus hõlmab Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal asuvate omavalitsuste – Haljala valla, Viru-Nigula valla, Lüganuse valla, Toila valla, Narva-Jõesuu linna, Sillamäe linna ja Narva linna (haldusreformile eelnenud Aseri valla, Vihula valla, Viru-Nigula valla, Lüganuse valla, Kohtla valla, Toila valla, Vaivara valla, Narva-Jõesuu linna, Kunda linna, Sillamäe linna ja Narva linna) territooriumi (edaspidi nimetatud kalanduspiirkond).
1.4 Ühing on avalikes huvides tegutsev füüsiliste isikute, juriidiliste ja füüsilistest isikutest ettevõtjate vabatahtlik ühendus.
1.5 Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon.
1.6 Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
1.7 Ühing on eraõiguslik juriidiline mittetulunduslik isik ja oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadusandlusest, kalanduspiirkondade tööd reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.8 Ühingul on omaette vara, iseseisev bilanss, sümboolika, kodulehekülg.
1.9 Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara: tal on õigus osta, müüa, koormata piiratud asjaõigusega, kinkida, anda üürile, vahetada või maha kanda amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid.
1.10 Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.11 Ühing on asutatud asutatud 12. märtsil 2007. aastal määramata ajaks, kuid ei lõpeta tegevust enne 31. detsembrit 2030. aastal.
2. Ühingu eesmärgid
2.1 Ühingu põhieesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng kohaliku arengustrateegia väljatöötamise ja elluviimise kaudu, sihtrühma teavitamine toetuse saamise võimalustest ja projektitaotlejate nõustamistegevus.
2.2 Ühing, eesmärgi saavutamiseks:
2.2.1 koostab kalanduspiirkonna arengustrateegia ja korraldab selle elluviimist vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele ja kalanduspiirkondade tööd reguleerivatele õigusaktidele;
2.2.2 esindab oma liikmete ja kalanduspiirkonna huve riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes ning teistes organisatsioonides ja suhetes isikutega;
2.2.3 teeb ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuste organitele kalandusega seotud probleemide lahendamiseks. Samuti teistele organisatsioonidele ja isikutele;
2.2.4 hangib ja levitab informatsiooni ühingusiseste ja -väliste koostöövõimaluste kohta;
2.2.5 taotleb kalanduse infrastruktuuri arendamiseks riiklikke maksusoodustusi, subsiidiume, investeeringuid, toetusi jms;
2.2.6 korraldab kalandusalast koolitust ja nõuandetööd;
2.2.7 koostab ja annab välja ühingu tegevustega seotud trükiseid;
2.2.8 hangib ja vahendab liikmetele informatsiooni kalapüügiks vajalike materjalide ja tehnika kohta;
2.2.9 aitab kaasa Kalanduspiirkonna säästvale arengule, s.h. kalandusturismi arendamisele jm seda toetavatele tegevustele;
2.2.10 korraldab koostööd teiste ühingutega, liitudega, kala hulgiostjatega ja muude organisatsioonidega;
2.2.11 korraldab ühingu majandustegevust, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused
3.1 Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ja ühingu liikmete nimekiri on avalik, kajastatud ühingu koduleheküljel.
3.2 Ühingu liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on asjakohases kalanduspiirkonnas ning kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
3.3 Ühingu liige ei või olla muu samal põhikirjalisel eesmärgil moodustatud tegevusrühma liige.
3.4 Kohaliku algatusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodusta ükski huvirühm rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust:
1. huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud;
2. huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad;
3. huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud;
4. huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud;
5. huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1–4 nimetatud huvirühma.
3.5 Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu määra kinnitab üldkoosolek, tasumise tingimused ja korra kehtestab juhatus.
3.6 Ühingu liikmeks astumiseks peab soovija esitama ühingu juhatusele kirjaliku avalduse, milles taotleb enda vastuvõtmist ühingu liikmeks. Avalduses peab sisalduma liikmeks astuja kinnitus, et ta ei ole muu kohaliku tegevusrühma liige. Liikmeksastuja esitab koos avaldusega kolm (3) soovituskirja ühingu liikmetelt. Juhatus võib nõuda ka liikmeks astuda soovijalt teisi liikmeks vastuvõtmise otsustamiseks vajalikke tõendeid.
3.7 Juhatus otsustab liikmeks vastuvõtmise isiku kirjaliku avalduse ja juhatusele esitatud või juhatuse poolt kogutud tõendite alusel lihthääleenamusega juhatuse koosolekul. Juhatus teeb otsuse liikmeks astuja avalduse alusel, mis on laekunud vähemalt seitse (7) päeva enne juhatuse koosolekut. Hilisemad avaldused vaatab juhatus läbi järgmisel juhatuse koosolekul.
3.8 Juhatusel on õigus liikmeks vastuvõtmise otsustamine delegeerida üldkoosolekule.
3.9 Isiku liikmelisus ühingus algab tema poolt sisseastumismaksu tasumisest järgneval päeval.
3.10 Juhatus võib keelduda uue liikme vastuvõtmisest, kui viimane:
3.10.1 kuulub teise sama põhikirjalise eesmärgiga mittetulundusühingusse;
3.10.2 on esitanud nõuetele mittevastava avalduse;
3.10.3 ühingu liikmelisuse proportsioonid huvirühmade lõikes ei võimalda seda (st huvirühm ületab 49% liikmete koguarvust), sellisel juhul moodustatakse järjekord ja huvirühmas vabade kohtade tekkimisel menetletakse avaldusi nende laekumise järjekorras;
3.10.4 on jätnud täitmata oma kohustused riiklike või kohalike maksude tasumise osas või on esitamata majandusaasta aruanne äriregistrile.
3.11 Kui juhatus keeldub liikmeksastuja avaldust rahuldamast ja keeldub taotlejat ühingu liikmeks vastu võtmast võib liikmeksastuja esitada liikmeksastumise avalduse lahendamiseks üldkoosolekule.
3.12 Liikmekandidaatide, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul välja astunud või välja arvatud ühingu liikmeskonnast, liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosoleku poolt vähemalt ¾ ühingu liikmete või esindajate poolt häältega.
3.13 Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
3.13.1 ühingu liige kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
3.13.2 ühingu liige astub muu kohaliku tegevusrühma liikmeks;
3.13.3 on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
3.13.4 ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
3.13.5 ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud või volitanud enda eest osalema ühelgi ühingu üldkoosolekul;
3.13.6 kasutab oma liikme staatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.
3.14 Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 1 nädal enne koosoleku toimumist. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
3.15 Liikmel on õigus omal soovil ühingust välja astuda teavitades sellest kirjalikult ühingu juhatust.
3.15.1 Isik loetakse ühingust väljaarvatuks vastava juhatuse otsuse tegemisele järgnevast päevast.
3.16 Kohaliku omavalitsuse väljaastumise kinnitab üldkoosolek.
3.17 Ühingust väljaastunud või väljaarvatud liikmele sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.
4. Liikmete õigused ja kohustused
4.1 Ühingu liikmel on õigus:
4.1.1 osaleda hääleõigusega ühingu koosolekul;
4.1.2 osaleda ühingu põhikirjalistes tegevustes;
4.1.3 esitada kandidaate, valida ja olla valitud ühingu juhtorganitesse;
4.1.4 saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
4.1.5 volitada enda nimel üldkoosolekul hääletama teist ühingu liiget;
4.1.6 esindada volitusel alusel kuni viie (5) ühingu liikme esindajana;
4.1.7 anda ühingu liikmeks astuda soovijale soovitusi;
4.1.8 võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest arvestades juhatuse poolt seatud piiranguid.
4.2 Ühingu liige on kohustatud:
4.2.1 järgima ühingu põhikirja ning täitma ühingu seaduslikke, põhikirjalisi, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;4.2.2 täitma ühingu poolt sõlmitud kokkuleppeid ja lepinguid;
4.2.3 tasuma üldkoosoleku poolt määratud korras ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui liikmelisus lõpeb või algab aasta kestel);4.2.4 tegutsema aktiivselt ühingu eesmärkide saavutamise huvides;
4.2.5 ühingu organeisse valituna osalema aktiivselt nende töös;
4.2.6 olema usaldusväärne ning hoidma ja kaitsma ühingu mainet.
5. Üldkoosolek
5.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.
5.2 Ühingu liige võib anda üldkoosolekul esindamise volikirja alusel teisele isikule. Üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie ühingu liikme esindajana. Ühel isikul võib peale enda esindatuse olla kuni nelja liikme esindatus.
5.3 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
5.4 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.4.1 põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;
5.4.2 eesmärgi muutmine, kusjuures ühingu eesmärki ei või oluliselt muuta enne 31. detsembrit 2030;
5.4.3 majandusaasta aruande kinnitamine;
5.4.4 kohaliku arengu strateegia, strateegia tegevuskava vastuvõtmine ja selle muudatuse kinnitamine;
5.4.5 projektitoetuse taotlusvoorude toimumise aegade ja tegevussuundade eelarve kinnitamine;
5.4.6 projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamine;
5.4.7 projektitaotluste hindamiseks vähemalt seitsmeliikmelise hindamiskomisjoni koosseisu määramine, kusjuures ühingu juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige. Igat projektitaotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget;
5.4.8 juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
5.4.9 revisjonikomisjoni või revidendi valimine või audiitorkontrolli määramine ja tagasikutsumine;
5.4.10 ühingu liikmetele sisseastumismaksu ja liikmemaksu määra kinnitamine;
5.4.11 üldkoosoleku reglemendi ja ühingu juhatuse töökorra kinnitamine;
5.4.12 juhatuse liikme, revidendi või revisjonikomisjoni liikme või audiitoriga tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses ühingu esindaja määramine;
5.4.13 ühingu liikmeks vastuvõtmise, väljaarvamine juhul, kui seda ei ole teinud juhatus;
5.4.14 ühingu teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumine ning juriidiliste isikute
asutamine ja lõpetamine;
5.4.15 ühingu vallasvaraga, mille väärtus ületab 5 000 eurot ja kinnisvaraga võõrandamis – ja
omandamistehingute tegemise otsustamine;
5.4.16 ühingu lõpetamise (vastavalt seaduses sätestatule), likvideerimise, ühinemise, jagunemise otsustamine;
5.4.17 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seadusega antud teiste organite pädevusse.
Üldkoosolekul on õigus otsustada ka juhatuse pädevusse puutuvate küsimuste üle.
5.5 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus punktis 5.4 toodud eesmärkidel ja juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või revisjonikomisjon või revident või audiitor.
5.6 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab teatama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ühingu liikmetele ette vähemalt 7 päeva.
5.7 Üldkoosoleku toimumisest, mille päevakorras on „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” ja „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ meetmete nõuetest tulenevad küsimused, peab ette teatama vähemalt 20 tööpäeva samadel tingimustel. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates peab sisalduma üldkoosoleku toimumise päev, kellaaeg, koht ning üldkoosoleku päevakord.
5.8 Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse arutamisele võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kutse väljasaatmist.
5.9 Üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
5.10 Otsuste tegemisel ei esinda ükski huvirühm (s.o avaliku sektori, erasektori või kodanikuühiskonna esindus) rohkem kui 49 % hääleõigusest.
5.11 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud või esindatud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.
5.12 Põhikirja p-des 5.4.4.; 5.4.5; 5.4.6. ja 5.4.7. nimetatud otsused saab üldkoosolek vastu võtta juhul kui hääletamisel osaleb vähemalt 51 protsenti ühingu liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.13 Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete nõusolek.
5.14 Põhikirja eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek.
5.15 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
5.16 Üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmisest.
5.17 Ühingu üldkoosolekul võib otsustada ka muid küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorras teatatud, välja arvatud ühingu põhikirja muutmine ja ühingu tegevuse lõpetamine.
5.18 Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral, kui valitakse mitme kandidaadi vahel, toimub kordushääletus võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel.
5.19 Ühingu liige ei või hääletada kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist või selleks esindaja määramist. Samuti küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist või tema vastu nõude esitamist.
5.20 Üldkoosolekut juhatab ühingu juhatuse esimees, tema puudumisel teine juhatuse liige. Protokollija valitakse üldkoosoleku poolt.
5.21 Üldkoosolek protokollitakse, millele kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokollis peab sisalduma üldkoosoleku toimumise aeg, koht, päevakord, liikmete osalus, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokollis peab sisalduma ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud ühingu liikme või tema esindaja nõudel eriarvamuse sisu, millele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjastatud nimekiri ja esindajate volikirjad või nende ärakirjad või muud asjas tähtsust omavad lisad.
5.22 Üldkoosoleku protokoll avaldatakse ühingu koduleheküljel hiljemalt neljateistkümne (14) päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest (esimene päev on päev pärast üldkoosolekut).
5.23 Üldkoosoleku otsust saab MTÜS-s sätestatud tingimustel vaidlustada kohtus, milles
vaidlustamise tähtaeg on kolm kuud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.
6. Juhatus
6.1 Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ühingut juhatus. Ühingu juhatuse liikmete arv on minimaalselt seitse (7) ja maksimaalselt üksteist (11).
6.2 Juhatuse liikmed valib üldkoosolek ametisse viieks aastaks. Juhatuse liikmeteks saab valida ühingu liikmete volitatud esindajaid. Juhatusse nimetatakse need liikmed, kes on saanud valimistel enim hääli. Ühingu juhatuse määramisel arvestatakse põhimõtet, et juhatuse liikmed kuuluvad teise, neljandasse ja viiendasse huvirühma ning üle neljakümne üheksa (49) protsendi ei ole seotud ühe ja sama huvigrupiga.
6.3 Üldkoosoleku poolt määratud iga juhatuse liige esindab ühingut üksinda.
6.4 Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
6.5 Juhatuse koosolekud kutsub kokku taasesitamist võimaldavas vormis teates juhatuse esimees või kolm juhatuse liiget.
6.6 Juhatuse koosolek toimub vähemalt neli kord aastas.
6.7 Juhatuse koosoleku toimumise aeg, koht ja arutamisele tulev päevakord sisaldub juhatuse liikmetele esitatud teates, mis esitatakse vähemalt seitse (7) päeva enne juhatuse koosoleku toimumist.
6.8 Juhatuse pädevusse kuulub:6.8.1 ühingu juhatuse esimehe valimine;
6.8.2 ühingu üldkoosoleku kokkukutsumine, selle korraldamine, päevakorra määramine;
6.8.3 ühingu tegevuskava ja strateegia koostamise korraldamine;
6.8.4 ühingu strateegia ja tegevuskava ning nende muudatuste esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
6.8.5 eelarve või rakenduskava läbivaatamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
6.8.6 majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
6.8.7 aastaaruande ja bilansi läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
6.8.8 sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;
6.8.9 ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
6.8.10 uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
6.8.11 juhatuse liikmega käsunduslepingu sõlmimine ja palgaliste töötajate koosseisu kinnitamine;
6.8.12 ühingu töötajate pädevuse nõuete ja neile töötasu määramine;
6.8.13 ühingu töötajate tööle võtmise ja töölt vabastamise otsustamine;
6.8.14 ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
6.8.15 põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine;
6.8.16 esindajate määramine teiste juriidiliste isikute juht- või kontrollorganitesse;
6.8.17 ühingu tegevuseks vajalike komisjonide ja töörühmade moodustamine;
6.8.18 tunnustuste, tänukirjade ja meenete väljaandmine;
6.8.19 ühingu tegevustega seotud lepingute sõlmimine.
6.8.20 pankrotiavalduse esitamine kohtusse hiljemalt kahekümne (20) päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse, mis ei ole ühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ilmnemisest ja kui üldkoosolek või kohus on otsustanud ühingu lõpetamise, avalduse esitamine ühingu lõpetamise kandmiseks registrisse.
6.8.21 muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.
6.9 Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus.
6.10 Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
6.11 Juhul, kui juhatuse liige ei osale kolmel järjestikusel juhatuse koosolekul ilma kirjalikult esitatud mõjuva põhjuseta, on juhatusel õigus teha üldkoosolekule ettepanek antud juhatuse liige tagasi kutsuda ning tema asemele määrata uus liige.
6.12 Juhatuse koosolekut juhatab juhatuse esimees, tema puudumisel selleks valitud juhatuse liige. Juhatuse koosolek protokollitakse, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollis peab sisalduma koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord, juhatuse liikmete osalus, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud tähtsust omavad asjaolud. Protokollis peab sisalduma ka juhatuse koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme nõudel eriarvamuse sisu, millele kirjutab alla selle esitanud juhatuse liige.
6.13 Juhatuse koosoleku protokoll avaldatakse ühingu koduleheküljel hiljemalt kümne
tööpäeva möödumisel juhatuse koosoleku lõppemisest (esimene päev on päev pärast juhatuse koosolekut).
6.14 Ühingu juhatuse koosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmisest.
6.15 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või küsimusi, mis puudutavad tema kontrollimist või hindamist või tema vastu nõude esitamist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
6.16 Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad vastavalt lepingule, muul juhul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.
6.17 Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpoolt ühingu liikmeskonda.
6.18 Juhatus peab ühingu liikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.
6.19 Kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei ole tulumaksuseaduse §8 tähenduses seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile.
6.20 Kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile.
6.21 Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
6.22 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirjanõuete rikkumisega, samuti kohustuste mitte-nõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt.
7. Juhatuse esimees
7.1 Juhatuse esimees:7.1.1 korraldab juhatuse tööd ja esindab ühingut kõigis õigustoimingutes talle käesoleva põhikirjaga pandud ulatuses;
7.1.2 juhatab üldkoosolekuid ja juhatuse koosolekuid;
7.1.3 osaleb üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute ettevalmistamisel;
7.1.4 kannab üldkoosolekul ette ühingu tegevuse aastaaruande;
7.1.5 võtab tööle ja vabastab töölt ühingu tegevjuhi juhatuse otsuse alusel;
7.1.6 annab ülesandeid ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust;
7.1.7 kirjutab alla lepingutele, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele ning muudele dokumentidele;
7.1.8 kinnitab rahalised dokumendid;
7.1.9 esindab ühingut kohtus, võib anda volituse teisele isikule ühingu esindamiseks kohtus;
7.1.10 on aruandekohustuslik üldkoosoleku ja juhatuse ees;
7.1.11 äraolekul asendab teda volituse alusel üks juhatuse liikmetest.
8. Tegevjuht
8.1 Tegevjuht:
8.1.1 juhib ja korraldab ühingu tegevust vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;
8.1.2 valmistada ette koostöös juhatusega küsimused, mis vastavalt põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;
8.1.3 korraldab teavitustegevusi ühingu taotlusvoorude toimumisest ning muudest kalandusega seotud toetusfondide avanemisest;
8.1.4 võtab vastu ja vaatab läbi projektitoetuste taotlused, teeb omapoolsed ettepanekud ning tagab nende edastamise hindamiskomisjonidele, juhatusele ja üldkoosolekule;
8.1.5 peab arvestust projektitoetuse taotluste üle;
8.1.6 võtab osa üldkoosolekutest ja juhatuse koosolekutest;
8.1.7 esindab oma pädevuse piires ühingut suhetes teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega;
8.1.8 on aruandekohustuslik üldkoosoleku ja juhatuse ees.
8.1.9 korraldab ühingu kinnis- ja vallasvara haldamist, kasutamist ja käsutamist üldkoosoleku kehtestatud korra kohaselt;8.1.10 korraldab raamatupidamist;
8.1.11 korraldab kodulehekülje haldust.
9. Järelevalve
9.1 Üldkoosolek teostab järelevalvet ühingu organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks
määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni või revidendi või audiitori, kes on aruandekohustuslikud üldkoosoleku ees.
9.2 Revisjonikomisjon või revident määratakse vähemalt kolmeks aastaks.
9.3 Revisjonikomisjoni liige või revident või audiitor ei või olla juhatuse liige või ühingu töötaja või muul alusel ühinguga lepingulistes suhtes olev isik.
9.4 Revisjonikomisjon või revident või audiitor kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste täitmist, otsuste vastuvõtmises seaduslikku ja selleks põhikirjas määratud korra järgimist, ühingu vara ja vahendite kasutamist, võõrandamist ja koormamist, maksukohustuste täitmist, raamatupidamises kajastatu vastavust tegelikule olukorrale ja seadusandlusele.
9.5 Revisjonikomisjonil või revidendil või audiitoril on õigus kaasata oma töö tegemiseks
üldkoosoleku otsuse alusel vajalikke eksperte.
9.6 Revisjonikomisjoni või revidendi või audiitori ja ekspertide tööga seotud kulude katmine otsustatakse üldkoosoleku otsusega.
9.7 Revisjonikomisjon tegutseb vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud töökorrale.
10. Ühingu vara ja kohustused
10.1 Ühingu vara moodustab liikmemaksudest, annetustest, majandustegevuse tulemusena
omandatud varast, ja muudest õiguslikest laekumistest.
10.2 Ühingu vara kasutatakse ja käsutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
10.3 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu kohustuste eest, välja arvatud põhikirja või seadusega ettenähtud juhtudel.
10.4 Ühing vastutab oma kohustuste eest talle kuuluva varaga.
11. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
11.1 Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
11.2 Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud. Ühingu lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või selleks vajaliku raha hoiustamist antakse see allesjäänud varana või rahana üle võrdsetel alusel ühingu lõpetamise ajal olnud liikmetele või üldkoosoleku otsuse alusel määratud õigustatud isikutele üldkoosoleku poolt määratud korras.